Elektromagnetiline laine
Mis on elektromagnetlained?
Elektromagnetlained koosnevad elektromagnetilisest energiast ja võivad levida isegi vaakumis. Raadiolained, mikrolained, röntgenikiirgus ja paljud muud lainete ja kiirguste liigid on elektromagnetlained. Ka valgus on elektromagnetlaine. Valgus, raadiolained ja kõik teised nähtused erinevad üksteisest lainepikkuse poolest. Elektromagnetlaineid on raske tõepäraselt ette kujutada. Nagu veelaineid vee pinnal, täidavad need ruumi.Sisukord
Kõik teadaolevad ja mõõdetavad energiakiirgused, välja arvatud otsesed osakestekiirgused (nt elektronid või alfa-kiirgus), on elektromagnetlained.
Elektromagnetlainete erinevus tuleneb üksnes nende erinevast lainepikkusest.
Elektromagnetlainete hulka kuuluvad muu hulgas raadiolained, raadio- ja telesignaalid, mobiilikiirgus, mikrolained, soojuskiirgus, valgus eri värvitoonides, UV-kiirgus, röntgenikiirgus ja gammakiirgus.
Elektromagnetlainete omadused
Kui raadiolainetel ning kõikidel raadio- ja telesignaalidel võib lainepikkus olla alla ühest kuni mitme meetrini, siis mobiilikiirguse tüüpiline lainepikkus jääb umbes 10 cm kanti, millele järgnevad veel lühema lainepikkusega mm- ja cm-mikrolained. Vahemikus mm kuni µm tajume elektromagnetkiirgust nahal soojusena. Alla 1 µm piirkonnas muutub kiirgus umbes 700 nm juures nähtavaks punase värvina; lainepikkuse vähenedes järgivad kollane, roheline ja sinine, kuni alla 350 nm lainepikkused muutuvad taas nähtamatuks ultraviolettvalguseks. Röntgenikiirguse lainepikkus on alla 1 nm ja see läheb üle veel lühema lainepikkusega gammakiirguseks.Iga lainet iseloomustab lisaks lainepikkusele ka amplituud, s.t. laineharjade kõrgus. Laine amplituudi ruut on võrdelises seoses langeva kiirguse intensiivsusega. See tähendab, et valguslainete amplituud kasvab kümnekordseks, kui valguskiire intensiivsus suureneb sajakordselt.
Elektromagnetlained levivad vaakumis ja heas ligikaudses vastavuses ka õhus vaakumi valguse kiirusega c = 3•108 m/s. See tähendab, et elektromagnetkiirgus läbib ühe sekundi jooksul 300 000 km, mis vastab umbes Maa ekvaatori ümbermõõdu 7,5-kordsele pikkusele.
Kuvatud on elektromagnetlained lainepikkuste vahemikus 100 meetrit (m) kuni 10 femtomeetrit (fm).
Üks fm on meetri miljondik miljardik.
Nähtava valguse piirkond jääb vahemikku 350 nm (violetne) kuni 700 nm (tumedapunaline).
Hämmastav, kui väike on see piirkond võrreldes kogu elektromagnetlainete spektriga.
Maxwelli võrrandite tähendus
Elektromagnetlaineid kirjeldab matemaatiliselt elektrodünaamika. Maxwelli võrrandite abil prognoositi ja arvutati isegi elektromagnetlainete olemasolu enne, kui üldse toimus eksperimentaalne tõendus, et elektromagnetlaineid on (nt energia kiirgumise tõendamine antennist, milles elektronid võnguvad edasi-tagasi).Maxwelli võrrandite täpse analüüsi abil saab näidata, et elektromagnetlained koosnevad võnkuvatest elektri- ja magnetväljadest, mis on teineteise suhtes risti ning tekitavad üksteist vastastikku. Levimisel tekitab elektrivälja ühe võnke jooksul kujunev magnetväli omakorda uuesti elektrivälja.
Elektromagnetlainete levimine
Allpool toodud joonisel on elektri- ja magnetlained kujutatud nagu köievõnkumised, mis levivad kindlas suunas ruumis. See on väga tugevasti lihtsustatud pilt. Lõppude lõpuks täidavad elektromagnetvõnkumised kogu kolmemõõtmelise ruumi. Seega tuleb joonisel kujutatut mõista pigem elektri- ja magnetvälja tugevusena piki mõttelist joont.Elektromagnetilised lained kvantteoorias
Kvantteoorias on näidatud, et elektromagnetilised lained esinevad üksnes teatud miinimumenergiaga pakikestena. Elektromagnetiliste lainete kujutluse on seejuures asendanud elektromagnetiliste lainete pakettide kujutlus, mis võivad käituda nii osakeste kui ka lainetena. Seejuures on lainelise pakikese energia seda suurem, mida lühem on lainepikkus. Seetõttu on väga lühilaine X- ja gammakiirguse (elektromagnetiline radioaktiivne kiirgus) kvandid väga suure energiaga ning vastavalt oma toime poolest ainele hävitavad.
Autor:
Dr. Franz-Josef Schmitt
Dr. Franz-Josef Schmitt on füüsik ja Martin Lutheri nimelise Halle-Wittenbergi ülikooli füüsika edasijõudnute praktikumi teaduslik juht. Aastatel 2011–2019 töötas ta Tehnikaülikoolis ning juhtis mitmeid õppeprojekte ja keemia projektlaborit. Tema teadustöö keskmes on ajalahutusega fluorestsents-spektroskoopia bioloogiliselt aktiivsetel makromolekulidel. Lisaks on ta Sensoik Technologies GmbH tegevjuht.
Dr. Franz-Josef Schmitt
Dr. Franz-Josef Schmitt on füüsik ja Martin Lutheri nimelise Halle-Wittenbergi ülikooli füüsika edasijõudnute praktikumi teaduslik juht. Aastatel 2011–2019 töötas ta Tehnikaülikoolis ning juhtis mitmeid õppeprojekte ja keemia projektlaborit. Tema teadustöö keskmes on ajalahutusega fluorestsents-spektroskoopia bioloogiliselt aktiivsetel makromolekulidel. Lisaks on ta Sensoik Technologies GmbH tegevjuht.
Kogu kompendiumi sisu (tekstid, fotod, illustratsioonid jms) autoriõigus kuulub autorile Franz-Josef Schmittile. Teose ainuõigused kuuluvad Webcraft GmbH-le (kui supermagnete.ee haldajale). Ilma Webcraft GmbH-i selgesõnalise loata ei tohi sisu kopeerida ega muul viisil kasutada.
© 2008–2026 Webcraft GmbH
© 2008–2026 Webcraft GmbH