Magnetiline moment
Mis on magnetiline moment?
Magnetiline moment on elementaarmagneti või ringvoolu magnetjõudude mõõt. Magnetilise momendi kaudu esitatakse enamasti elementaarosakeste spini magnetiline toime. Nii on elektroni spinil kindel magnetiline moment. Ka para- ja ferromagnetiliste materjalide aatomspinnidel on magnetiline moment.Magnetmoment mõõdab ringvoolust lähtuva magnetvälja
tugevust.
Ringvoolu I magnetmomendi \(\vec{m}\)
puhul, mis ümbritseb pinda A, kehtib:
\(\vec{m} = I \cdot \vec{A}\)
Ka elektronispinnide või teiste elementaarosakeste spinnide magnetiliste omaduste tugevust väljendatakse magnetmomendiga.
Abbildung links: Elektrivool I tekitab põhimõtteliselt magnetilise vootiheduse B.
Selle magnetilise vootiheduse tugevust ning selle suunda juhtmesilmuse sees saab iseloomustada ka magnetmomendiga m.
Abbildung rechts: Kujutatud on elektriline dipool.
Kahe vastasmärgiga laetud keha elektriväli on sama kujuga nagu juhtmesilmuse magnetväli.
Seda nimetatakse dipoolväljaks, millel on vastav dipoolmoment.
Üksik laeng omab elektrilist monopoolmomenti.
Magnetiline moment on vektor, mis on risti vooluga ümbritsetud pinnaga ja mille nooleots osutab põhjapoolusest
eemale.
Vastavalt sulguvad jõujooned
põhjapooluselt lõunapoolusele
ja seejärel juhisilmuses paralleelselt magnetilise momendiga tagasi põhjapoolusele (vt joonis).
Kuna ei ole ainult ühe poolusega magnetvälju (monopoolid), on lihtsaim magnetiline moment niinimetatud dipoolmoment. Sellel on alati kaks vastandlikku poolust. Elektriväljad võivad seevastu omada ka monopoolmomenti. See on väli, mis lähtub üksikust punktlaengust. Kaks kindla vahekaugusega laengut moodustavad seevastu, analoogselt magnetismiga, elektrilise dipoolmomendi. (Vt joonis)
Ka püsimagnetites seletatakse magnetilist toimet materjalis ringvooludega. Seejuures eeldatakse, et elektronidel on elektroni spinn, millest tuleneb magnetiline moment. Magnetiseerimisel joondatakse kõik need magnetilised momendid paralleelselt. Räägitakse ka magnetilisest polarisatsioonist. ferromagnetilistes materjalides viib see piisavalt tugeva joondumise korral püsiva magnetiseerituseni. Magnetiline polarisatsioon ei kao seega ka siis, kui väline magnetväli välja lülitatakse. Allesjäänud magnetilist polarisatsiooni nimetatakse ka remanentsiks. Kõigi elektroni spinnide magnetilised momendid on siis paralleelselt joondatud ja annavad makroskoopilise magnetiseerituse, mis tekib elektroni spinnide magnetiliste momentide summa tulemusena.
Püsiva joondumise põhjuseks on vahetusvasiktoime kõigi elektroni spinnide magnetiliste momentide vahel. See vahetusvahetoime stabiliseerib omavahel joondatud elektroni spinnid ja tekib remanents. Magnetiliste momentide joondumist võib häirida soojuse juurdevool, mis soodustab elektronide liikumist ja sellega elektroni spinnide magnetiliste momentide läbisegamist. Ka tugevad löögid püsimagnetile hävitavad magnetiseerituse. Lõpuks hävitab magnetiseerituse vastuväli, mille koertsitiivvälja tugevus on piisav, sest vastuväli mõjub joondatud elektroni spinnide magnetilistele momentidele jõuga, mis püüab magnetilisi momente pöörata vastupidises suunas.
Autor:
Dr. Franz-Josef Schmitt
Dr. Franz-Josef Schmitt on füüsik ja Martin Lutheri nimelise Halle-Wittenbergi ülikooli füüsika edasijõudnute praktikumi teaduslik juht. Aastatel 2011–2019 töötas ta Tehnikaülikoolis ning juhtis mitmeid õppeprojekte ja keemia projektlaborit. Tema teadustöö keskmes on ajalahutusega fluorestsents-spektroskoopia bioloogiliselt aktiivsetel makromolekulidel. Lisaks on ta Sensoik Technologies GmbH tegevjuht.
Dr. Franz-Josef Schmitt
Dr. Franz-Josef Schmitt on füüsik ja Martin Lutheri nimelise Halle-Wittenbergi ülikooli füüsika edasijõudnute praktikumi teaduslik juht. Aastatel 2011–2019 töötas ta Tehnikaülikoolis ning juhtis mitmeid õppeprojekte ja keemia projektlaborit. Tema teadustöö keskmes on ajalahutusega fluorestsents-spektroskoopia bioloogiliselt aktiivsetel makromolekulidel. Lisaks on ta Sensoik Technologies GmbH tegevjuht.
Kogu kompendiumi sisu (tekstid, fotod, illustratsioonid jms) autoriõigus kuulub autorile Franz-Josef Schmittile. Teose ainuõigused kuuluvad Webcraft GmbH-le (kui supermagnete.ee haldajale). Ilma Webcraft GmbH-i selgesõnalise loata ei tohi sisu kopeerida ega muul viisil kasutada.
© 2008–2026 Webcraft GmbH
© 2008–2026 Webcraft GmbH